Vabatahtlik Seltsiline Hooldekodus: Hea on Kuulda, et Olen Vajalik ja Tulgu Ma Jälle

Kui üks seltsitatav ütles talle: "Tead, ma ootasin juba sind," tundis Merle, et see siiras ootus ja tänulikkus ongi tema jaoks suurimaks palgaks.

Jaga

Artikkel: Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks Vabatahtlik seltsiline hooldekodus: hea on kuulda, et olen vajalik ja tulgu ma jälle Hooldekodu aknast vaadates on näha, kuidas ta mööda maantee äärt jalutades tuleb, üsnagi reipal sammul. Ta elab samas lähedal. Soojemal ajal saabub mõnikord jalgrattaga vändates. Vahel, kui kuivemal ajal tahtmist, võib kodunt kas või kohe üle põllu kohale tulla. Kui ta lõunapaiku hooldekodu uksest sisse astub, pakub seejärel mitmeks tunniks eakatele seltsi. Tal on üheksa memme, kelle juures juttu puhumas käib. Läheb nende juurde, kes ise on soovi avaldanud ja nõus. Ta kannab rinnamärki, millel kirjas «Liivia, vabatahtlik seltsiline». Viiendat aastat selle ameti peal rõõmsameelne Liivia Vaas (65) on vabatahtlik seltsiline peaaegu et oma naabermajas, Kanepi vallas Piigaste külas asuvas Piigaste Südamekodus. See paikneb uuendatud ajaloolises mõisahoones. Loe, kuidas Liivia Piigaste Südamekodus seltsitamas käib ning mida räägivad hooldekodu elanikud seltsilise olemasolust siin: https://lounapostimees.postimees.ee/8439494/vabatahtlik-seltsiline-hooldekodus-hea-on-kuulda-et-olen-vajalik-ja-tulgu-ma-jalle?preview_token=69c278b3633c3

Osalejate lood